Silt: infarkt

Veelkord anamneesi vajalikusest

3

Kiirabis sellist kardiogrammi nähes, võib tekkida mitu küsimust. Esiteks, kas rütm on regulaarne? Esmapilgul on vastus lihtne (ebaregulaarne), kuid  I…III lülituse alusel on võimalik rütmi ka regulaarseks pidada. Anterioorsetes lülitustes on ebaregulaarsus selgesti näha. Tegelikult on ebaregulaarsed ka I…III lülitus, kuid selleks tuleb kardiogrammi lähemalt uurida. P- sakid pole määratavad ning põhirütmiks võib lugeda kodade virvendusarütmia.  FA on episooditi kiire, süda lööb kuni 120 x/min.

Ebaregulaarne rütm tuleneb pöörislainetest kodade seintes. Samas on QRS kompleks lai ning vasaku sääre blokaadi tingimused on täidetud (QRS 0,12s; RSR I ja V6;  QS V1) .

Keeruliseks küsimuseks on, kas patsiendil on südameinfarkt. Vasaku fastsiikli blokaadiga käib kaasas ST elevatsioon ja palja elevatsiooni järgi otse infarkti diagnoosida ei saa. Kui hoolega vaadata, siis III lülituses on ka ST depressioon olemas. LBBB korral on abiks korduvad kardiogrammid ning Sgarbossa kriteeriumid. Korduvad kardiogrammidest võib leida ST segmentide muutuseid, mida ammu tekkinud LBBB puhul ei tohiks tekkida. Abiks on anamnees ja pts kaebused.

Seevastu värske LBBB koos FAga ja tüüpiliste infarktikaebustega tähendab sireeni ja vilkuritega haiglasse sõitmist.

Anamnees on on oluline ehk ebakindel anterioorne infarkt

t_inversioon

Kardiogramm, millelt diagnoosi kiirlugemine, võib viia nii üle- kui ka alareageerimiseni.

Meenutame, et anterioorse infarkti tunnusteks on elevatsioon I, aVl ning V1…V6  ST segmentides. Tavaliselt elevatsioon siiski kõigis korraga hästi nähtav ei ole. Retsiprookne muutus on enam näha III lülituses. Infarkti hilistunnusena esineb Q- sakk. Seega, kas antud kardiogrammis on näha südameinfarkt?

Praktilisest aspektist on vastus nii ja naa. Patsiendil on selge T- saki inversioon, mis on varane infarkti tunnus. Seega on võimalik, et elevatsioonid (ja ühtlasi ka retsip muutused) pole veel jõudnud kujuneda. Lülitustes V1 ja V2  on näha elevatsioon, kuid retsiprookseid muutusi pole selgelt näha.  Kogemuslikult (so mitte väga teaduspõhiselt) võib öelda, et lülituste V2…V4 ST segmendid on niiöelda infarkti kujuga. EKG on seekord ebakindel.

Kiirabis, nagu ka mujal meditsiinis, on abiks anamnees. Hoolikas küsitlemine annab 75% diagnoosist. Ja loomulikult on abiks võrdluskardiogramm, aga see on teadagi alati kadunud või perearsti käes.

EMOs on  muidugi veel kardiomarkerid. Ühes võib olla kindel, see kardiogramm ei ole normaalne.