Tule süütamine ja süütamisest loobumine

• Kõik autoga hädaolukorras toimetulekut käsitlevad postituste viited on koondatud ka vastavale lehele.
• Rubriiki ehk postituste ühisnimetajale viib see viide.

Tule süütamisest on veebiavarustesse riputatud sadu ja sadu lehekülgi. Youtube ja Pinterest on tulvil tule süütamise soovitustest. Ka eestikeelset materjali on teataval määral saada. Tavaliselt ei käsitleta seal aga küsimust, kas tule süütamine on vajalik.

Esmalt tuleb kummutada üks väärarusaam. Tuli ei anna sooja energia salvestamise kontekstis. Seistest lõkke ääres me mõistagi tunnetame sealt õhkuvat kuumust ja liialt lähedal olles pole võimatu ka higistamine. Tähelepanu väärib aga asjaolu, et soojuskiirguse teel inimkehasse tunginud soojusenergia püüab sealt kohe tuldud teed pidi lahkuda. Ühte keha piirkonda soojendades ei ole üldiselt võimalik kogu keha üles soojendada. Seetõttu ei asenda lõkke ümber olemine kehasoojuse hoidmise abinõusid.

Niisiis on tuli kehasoojuse hoidjana väheefektiive, mis aga ei tähenda, et tule süütamisel üldse mõtet ei oleks.

• Tuli on suurepärane signaliseerimisvahend. Viimast nii päeval kui öösel. Samuti on tuli hästi leitav nn soojuskaameratega (infrapunakaamera, termokaamera), mida otsijad kasutavad.
• Tuli tõstab tuju.
• Tuli võimaldab sündmuskoha markeerimist, mis aitab orienteeruda, kui uurid sündmuskoha vahetut ümbrust.
• Tulle saab lisada sõiduki küljest rebitud plastmaterjale, mis tekitab paksu musta suitsu enese nähtavaks tegemiseks. Lõkesse asetamiseks sobib hästi varuratas.

Tule süütamisele on ka vastuväiteid.

• Põletusmaterjali pole võimalik kaasa vedada ja selle leidmine on isegi suvel töömahukas ja ellujäämise kontekstis väga energiakulukas.
• Tuli on tuleohtlik ohutusest lähtuvalt ei saa seda kõikjal süüdata. Eriti aga tuleb järgida tuleohutusabinõusid avariilise sõiduki lähistel. Süttida võivad kütus ja kütuseaurud.
• Tuulise ilmaga on sinna- tänna vonkleva leegiga lõke rohkem ohuks kui abiks.
• Kaasaegsed rõivamaterjalid võtavad kergesti tuld. Hätta satutakse tavaliselt igapäevariietes.
• Tuld tuleb valvata ja lõkke juurest jäädavalt lahkudes peab selle korralikult kustutama. Kustutamiseks sobib vesi, mida hädaolukorras tavaliselt palju ei ole.

Kokkuvõtvalt tuleb öelda ellujäämisega tavaliselt seostuv lõkke süütamise vajadus Eesti mõõtudega riigis vaieldava vajadusega tegevus.

Tule süütamise praktilised aspektid

Tule süütamise nagu ka iga põlegu teoreetiliseks aluseks on nn põlemisnelinurk. Tavaliselt räägitakse põlemiskolmnurgast, kuid nelinurk annab põhjalikuma seletuse. Põlemise nelinurk ei ole muud kui skemaatiline suvalise kujuga nelinurk, mille nurkades on järgmised tähistused:

• põlevmaterjal;
• õhuhapnik (atmosfääriõhk);
• häirimatu ahelreaktsioon;
• temperatuur.

Tuld ei õnnestu süüdata, kuid üks neist komponentidest puudub. Analüüsigem neid komponente eraldi

• Põlevmaterjal peab nime järgi korrates olema põlev. Ellujäämise kontekstis on tõeliselt kuivade puude (niiskusprotsent 10….15%) leidmine tõeline vedamine ning enamasti tuleb leppida kehvema materjaliga
  • Maapinna niiskuse jahutava mõju vältimiseks tuleb lõkkekoha põhi isoleerida käepäras materjaliga. Kui muud ei ole, siis saab kasutada kuivi puuoksi. Hiljem kui lõkkepõhi läbi põleb on maapind juba piisavalt kuiv.
  • Parem puudumisel tuleb puuoksad koorida, et eemaldada märg koor.
  • Paremaks süttimiseks tuleb igal viisil suurendada puitmaterjalid pindala. Selleks võib murda oksipeenemaks, tõmmata puidust laaste lahti jmt.
  • Materjali peab lõkke kestmiseks jätkuma.
• Õhk pääseb tavalisel ikka lõkkele ligi, probleem tekib siis, kui mõjule pääseb tugeva tuule jahutav efekt. Lõket tuleb tuule eest kaitsta.
• Ahelreaktsiooni tagamiseks tuleb materjal paigutada kompaktselt, et käivitunud põlemisreaktsioon saaks püsida.
• Temperatuuri küsimus on põhiline lõkke süütamisel. Puidu süttimistemperatuur jääb 200….300C vahele. Arvestades, et looduses on puit pigem niiske, siis on ka süttimistemperatuur enamasti kõrgemapoolne.

Tule süütamise abinõud

Tule süütamise abinõud sobituvad hästi hädaolukorra varustuse üldiste reeglitega. Ühe sõidukis võiks olla vähemalt neljaks korraks lõkkesüütamise vahendeid. Tänapäevane valik erinevatest tormitikkudest jmt varustusest on üsna lai ja igaüks peaks kaubandusest sobiva leidma. Küll aga ei tohi ära unustada vanu trikke, mis ennast aja jooksul hästi tõestanud on.

• Süütamisvahendid peaksid olema kõvemast materjalist karbis, sest enamik tikutoose jmt varustus ei ole survekindel.
• Kui spetsiaalselt ei ole ostetud, siis tulesüütamisvahendid tuleb pakkida ülima hoolikusega ja niiskuskindlalt (veekindlalt).
• Väga hea süütematerjali (nn süüteplokid) saab, kui sulatada üles mõned küünlad, segada parafiin okaspuulaastudega ja hangumise järel materjal tükkideks lõigata. Selline süütematerjal püsib aastaid samaväärne ja ei kogu endasse niiskust.