Varane repolarisatsioon on mitmes mõttes segadust tekitav leid. Esiteks on kogu termin tõenäoliselt vale. Teemat on põhjalikult siin käsitletud. Põhiline tähelepanek erakorralised meditsiini tarbeks on see, et ST- elevatsioon ei tähenda alati südameinfarkti. Antud kardiogrammis puuduvad täiesti retsiprooksed muutused. Seejuures on kardiogramm esmapilgul väga häiriv ja tundub patognostiline. Hoolikalt vaadates (sinna viitab must nool) on näha J- punkt ehk piirkond, kus kõver teeb kerge suunamuutuse ja läheb siis üle ST- segmendiks. Probleem on asjaolus, et J- punkti märkamine on hämaras (kiirabiauto, halvasti valgustatud ruum) ja kiires olukorras väga keeruline. Seda tuleb spetsiaalselt, sageli lausa suurendusklaasiga, otsida. See on koht, kus on väga kerge eksida. Sellist leidu näeb sageli noortel tervetel meestel.
Rubriik: Kardiogrammid
Kardiogrammid.
Ventrikulaarne tahhükardia
Antud leid kardiogrammil ei tekita tõenäoliselt diagnostilist raskust. Tegemist on ventrikulaarse tahhükardiaga. Ventrikulaarne tahhükardia on eluohtlik rütmihäire ja vajab agressiivset käsitlemist. Tähtis on teada, et sellise rütmihäirega patsient ei pea olema pealtnäha raskes seisus. Ta võib isegi kõndida ja tulla ise kiirabiautosse.
Sea südame loperadmist VT episoodi ajal on näha järgmises videos.
AVRNT aeglustumine propafenooni mõjul
AVRNT rütmihäire lõpetamiseks võib kasutada ka propafenooni. Kuivõrd see ravim ei blokeeri adenosiinile sarnaselt AV ülekannet, siis võib näha, kuidas rütm tasapisi aeglustub kuni tekib SR. Antud protsessi on näha ka monitori väljatrükil II lülituses. Rütm aeglustub 166 löögilt 136 löögini minutis. Lint lõpeb enne kui SR teke näha on.
Ortodroomne atrioventrikulaarne tahhükardia
Tegemist on rütmihäirega, mille nimeks on atrioventrikulaarne tahhükardia. Selline rütmihäire tekib ainult preeksitatsiooni sündroomiga (WPW) inimestel. Sarnaselt AVRNT supraventrikulaarse tahhükardiaga tekib taassisestusega elektrilise erutuse ring. Seejuures ei teki erutuslaine ringlemine mitte atrioventrikulaarsõlmes, vaid kodade ja vatsakeste vahel. Võimalikud on kaks erutuslaine levimise varianti.
- Atrioventrikulaarne ortodroomne (Ortodroom- lühim vahemaa kerale asetatud kahe punkti vahel.) tahhükardia. Erutuslaine levib suunaga kojad→ av- sõlm → vatsakesed → lisajuhtetee(d) → kojad.
- Atrioventrikulaarne antidroomne (Antidroom- pikim vahemaa kerale asetatud kahe puntki vahel.) tahhükardia. Erutuslaine levib suunaga kojad → lisajuhtetee(d) → vatsakesed →av- sõlm → kojad.
Käesolevas kardiogrammis on näha esimene kahest variandist. Ortodroomse tahhükardia iseloomulikuks tunnuseks on absoluutselt regulaarne tahhükardia (antud näites 171 x/min), kitsas QRS kompleks ja eriomadusena QRS kompleksile eelnevad P- sakid. P- sakid ei pruugi olla nähtavad kõigis lülitustes.
AVRNT tüüpi tahhükardia korral QRS eelnevat P- sakki ei näe. Näha võib QRS kompleksiga liitunud või sellele järgnevat P- sakki. Selgituseks ka foto AVRNT rütmihäirest koos P- sakiga.
III astme atrioventrikulaarblokaad
III astme ehk täielik atrioventrikulaarblokaad. Ekg on petlik südame väga regulaarse rütmi tõttu (kojad 100/vatsakesed ≈ 50). T- sakiga liitunud P matkib U- sakki. Kardiograafi automaatika on segaduses ja kirjutab peaaegu kahekordse erinevusega löögisagedust. Tavaliselt on P- sakk hästi näha II lülituses, nii ka selles kardiogrammis.
Kasutu kardiogramm
Kas sellist kardiogrammi võib kasutada diagnostilise vahendina? Ei või, isoelektrilist joont pole võimalik määrata. Ehkki võltsturvalisuse saatel võib selle põhimõtteliselt siinusrütmiks lugeda, ei tohi unustada, et ekg lugemine ei koosne vaid SR määramisest. Antud kardiogrammi asendamiseks tuleb salvestada uus kardiogramm.
I astme AV blokaad ja artefaktid
Joonisel on näha PQRST kompleks. Ei ole keeruline diagnoosida I astme atrioventrikulaarblokaadi. Ülejuhte aeg P- saki algusest kuni R- saki alguseni on 9 väikest ruutu ehk 9 korda 0,04 sekundit või 9 x 40ms. Ülejuhte aeg on 0, 36 sekundit, mis on pikem kui normiks peetav 0,2 sekundit. Küsimus, mida on näha oranži rõnga sees?
Tegemist on artefaktiga. Küllalt sageli kätkeb kardiograafi loodud joon endas kõikvõimalikku säbru, millel pole diagnostilist tähtsust. Vahel pole artefaktide vahelt võimalik P- sakki eristada. Kui on raskusi sakkide määratlemisega, siis tuleb teha uus kardiogramm.