• Kõik autoga hädaolukorras toimetulekut käsitlevad postituste viited on koondatud ka vastavale lehele.
• Rubriiki ehk postituste ühisnimetajale viib see viide.

Hädaolukorra varustuse üldised põhimõtted

• Kergus ehk väike kaal
  • Mida kergem on lisavarustus, seda lihtsam on seda kasutada ning seda vähem raiskab selle kaasavedu kütust. Iga liigne gramm autos tõstab kütusekulu. See reegel pärineb hüpermaileritelt.
• Väike maht
  • Mida väiksema mahuga on varustus, seda rohkem on ruumi teistele asjadele. Äärmiselt ebapraktiline on kaasa vedada häirivalt mahukat ja igapäevselt mittevajalikku koormat.
• Odavus ehk väike hind
  • Vähestel ei määra rahaline kulu suurt midagi. Ole loominguline. Otsi tarvilikku oksjonikeskkondadest, allahindlustelt ning odavpoodidest. Üks ese eraldi ei maksa palju, kõik kokku maksab palju.
• Multifunktsionaalsus
  • Multifunktsionaalsus ja kasutuslihtsus on voorused. Multifunktsionaalsus vähendab nii massi, mahtu kui ka rahalist kulu.
• Erk värv
  • Erksavärviline varustus tõmbab tähelepanu ja hõlbustab otsijate tööd.
• Pikaajaline kasutatavus
  • Varustuse pidev uuendamis ja roteerimisvajadus tõstab kulu ning selle pidev uuendamine tüütab lõpuks igaühe ära. Teatud rotatsioonist (näit joogivesi) ei ole ilmselt pääsu, aga enamik varustust peaks olema maksimaalselt püsivate omadustega.

• Kõik autoga hädaolukorras toimetulekut käsitlevad postituste viited on koondatud ka vastavale lehele.
• Rubriiki ehk postituste ühisnimetajale viib see viide.

OHOK ja VOHOK

Päästetöödejuhtidele õpetatakse OHOK meetodit, mis on hea, lihtne ja ülevaatlik tegutsemisjuhis. See kehtib ka hättasattumisel. Originaalsel kujul nägi see välja selline

1. O- orienteeru ehk milline on olukord.
2. H- hinda ehk saa aru, millised võimalused võrreldes ülesandega.
3. O- otsusta ehk saa ise aru, mida on vaja teha.
4. K- käsi ehk tee otsus käsuvormis meeskonnale teatavaks.

Hädaolukorra kontekstis on aga OHOK- meetodil oluline puudujääk. See eeldab kahte teist faktorit: varustus on olemas ja selle kasutamine on selgeks õpitud. Päästeteenistuses see loomulikult on niimoodi.

VOHOK on uus OHOK

Lisagem V- täht, mis tähistab varustust ja valmisolekut. Alati on lihtsam tegutseda, kui on olemas minimaalnegi varustus. Mõtestame järgnevas meetodi hädaolukorras tegutsemiseks.

1. V- varustus ja valmisolek. Hoia autos hädatarvilik hädaolukorra varustus ja oska seda kasutada.
2. O- orienteeru olukorras. Kui oled hädaolukorras, siis istu 10 min paigal ja kasuta olemasolevat energiat ning kehasoojust olukorrast arusaamiseks.
3. H- hinda olukorda. Milliseid on lahendusvariandid ellujäämise kontekstis?
4. O- otsusta tegutsemissuund. Koosta ligikaudne plaan tegutsemiseks.
5. K- käsi ennast tegutseda. Korda kõva häälega plaan. Julgusta ennast tegutsema.

• Kõik autoga hädaolukorras toimetulekut käsitlevad postituste viited on koondatud ka vastavale lehele.
• Rubriiki ehk postituste ühisnimetajale viib see viide.

Madala kehatemperatuuri mõju inimesele

Inimese kehatüve (so pea ning põhiliste rindkere ja kõhuõõne elundite) temperatuur peab olema ligikaudselt 37C°. Ligikaudselt sellepärast, et enamasti kõigub see vahemikus 36,5….37,3C°. Suurem kõikumine ei ole organismi eluspüsimise vaatenurgast lubatav. Kui kehatüvetemperatuur langeb ükskõik millisel põhjusel alla nimetatud väärtuse, püüab organism kehatüve temperatuuri tõsta. Kui see ei õnnestu, viib süvenev alajahtumine paratamatule surmale. Näited kehatüve temperatuuri langemisel toimuvast.

• 35C° – lihasvärinad ja baasainevahetuse tõus kehasooja tootmiseks.
• 34C° – raskused normaalse diktsiooniga kõnelemisel ning unustamine (sh raskused eesmärgistatud tegevuse hoidmisel).
• 33C° – täpsete liigutuste kadumine, apaatia ja teotahte kadumise algus.
• 32C° – stuupor ehk tardumine seisundisse, kus ei reageerita välistele stiimulitele. Näiteks ei püüta tuule eest varjuda jmt
• … edasi kõik nimetatu süveneb.
• 18C°- südame seiskumine.

Soojuskadu ei ole kunagi kiire protsess. Tegemist on aeglase ja salakavala protsessiga, mille vastu tuleb teadlikult võidelda esimestest hättasattumise minutitest peale.

• Kõik autoga hädaolukorras toimetulekut käsitlevad postituste viited on koondatud ka vastavale lehele.
• Rubriiki ehk postituste ühisnimetajale viib see viide.

Tähtsaim ülesanne hädaolukorras

Esimene eesmärk hädaolukorrast väljatulekul ei ole auto remontimine vaid tahte ja teovõime säilitamine. Ei maksa unustada, et Eesti aasta keskmine temperatuur on vaid +5C°. Wikipedia andmetel oleme maailma riikide seas kliima jaheduselt tagantpoolt kümnendad. Ehk vaid 9 maailma riiki on meist külmema kliimaga. Maailmas on vähemalt 150 erinevat riiki (riikide arv sõltub sellest, kuidas riiki määratleda). Seega pole esmatähtis ei toit ega vesi, vaid kehasoojuse säilitamine. Kui säilib kehasoojus, säilib teo- ja otsustusvõime. Alajahtunud inimene ei erine oma vaimselt võimekuselt kuigivõrd joobes inimesest.

• Kõik autoga hädaolukorras toimetulekut käsitlevad postituste viited on koondatud ka vastavale lehele.
• Rubriiki ehk postituste ühisnimetajale viib see viide.

Hättasattumist ei saa ennetada

Sellise väite esitamine nõuab pisukest põhjendust. Autojuhile võib tunduda, et ilmsete rikete kõrvaldamine tähendab kohalejõudmist. Ei ole midagi imelikku, kui narmendav generaatoririhm katkeb või niigi ausõnal püsiv kõrgepingejuhe murdub. Õigeks peetakse seisukohta, et heas korras auto ei lähe rikki. Siin peitub aga oluline arutlusviga. Nimetatud seisukoht eeldab, et kogu informatsioon sõiduki seisukorra kohta on juhile kättesaadav. See pole aga kunagi tõsi. Ja isegi kui juht tõesti on vaadanud üle kõik juhtmekontaktid ja sajad muud detailid jääb ikkagi üles ilma ja kaasteeliste määramatus. Ennustada metslooma teelejooksu on aga üldse võimatu. Suure mõjuga harvaesinevad sündmused on autojuhi paratamatud kaaslased.

Sissejuhatus

• Kõik autoga hädaolukorras toimetulekut käsitlevad postituste viited on koondatud ka vastavale lehele.
• Rubriiki ehk postituste ühisnimetajale viib see viide.

Automobiil on Eesti individualistliku mõtteviisi sümbol. Võimalus sõita kuhu ja millal soovid on autoomanikeks teinud isegi need, kes rangel uurimisel autot väga ei vajagi. Eesti on autostunud maa. 1921 a sai vaid iga 10 000 inimene lubada endale autot. Aastal 2018 on auto igal teisel inimesel. Mõistagi võib diskuteerida, kas kõik nimetatud autod tõesti igapäevaselt sõidavad. Autode arvu mitmekordne kasv on aga vaieldamatu fakt.

Auto on tehniline seadeldis, mis läheb lõpuks rikki. On see rike suur ja kulukas (näit purunenud käigukast) või väike ja odav (näiteks läbipõlenud lamp) pole tähtis. Osavaimgi mehaanik ei oska ennustada, mis autol järgmiseks puruneb. Seepärast on nutikas ennast pisut kindlustada ja mõelda neile halbadele hetkedele, kui autoga enam edasi sõita ei saa.