Ellujäämine auto meelevallas

Orienteerumine (teine tähtis ülesanne)

Peamine ülesanne hädaolukorras on kehasoojuse hoidmine. See aga ei tähenda, et see oleks ainus ülesanne. Olles sattunud hädaolukorda ja taganud selle, et kohe pole alajahtumist karta, kerkib üles loogiline küsimus. Kus ma täpselt asun?

Asukoha määramine on keeruline, sest küsida pole sageli kelleltki. Eesti on hõredalt asustatud. Keskmiselt elab Eestis 29,8 inimest/km2. Veelgi tähtsam on aga fakt, et isegi väikses Eesti Vabariigis on asustustihenduses suured erinevused. Näiteks Hiiumaal on vastav näitaja 8, Harjumaal aga 127 inimest/km2.

Tänapäevane tehnoloogia on teinud meid laisaks. Elektroonilised kaardid on muutunud väga odavaks ning osa inimesi kasutab vaid mobiiltelefoni abi. Töötavana on see väga mugav ja käepärane. Elektroonikal on aga palju nõrku külgi.

  • Iga elektrooniline seade vajab elektrienergiat. Kui seda pole, siis seade ei tööta.
  • Väga tõenäoliselt ei ole Teie auto hädaolukorras elektrienergia tootmiseks kõlblik. Paljudel kaasaegsetel autodel on 12V pistikupesad pingestatud vaid siis, kui auto generaator töötab (st mootor töötab ja ajab generaatorit ringi).
  • Kompaktse suurusega päiksepatareidega telefoni laadides kulub tunde.
  • Elektrienergia saamiseks kasutatavad akupatareid tühjenevad kiirest, kui on vaja kasutada orienteerumisseadmeid (GPS vastuvõtjat).
  • Akupatareide mahutavus langeb koos temperatuuriga, mis tähendab, et külmas töötab akupatarei lühemat aega.
  • Enamik sõidukis kasutatavaid navigatsiooniseadmeid (sh nutitelefonid) ei ole vee- ega põrutuskindlad. See tähendab, et sellised seadmed ei sobi välitingimustesse ja muutuvad kiiresti kasutuskõlbmatuteks.
  • Rahvusvaheliselt turustatavad elektroonilised kaardid on märksa ebatäpsemad kui kohalike ettevõtete toodetud.
  • Enamiku nutiseadmete ekraanid on väga väiksed ning ei sobi laiema liikumisstrateegia koostamiseks.

Tavalisel paberkaardil on vaid üks puudus. See vajab pimedas lugemiseks valgust. Hoolikalt pakitud ja niiskumise eest kaitstud paberkaart “töötab” alati. Tüüpiliselt turustatakse maanteekaarte mõõtkavas 1:100 000 ehk 1cm kaardil on 100 000cm (1km) looduses. Jalgsi liikumiseks on parem kasutada suurema mõõtkavaga (1:50 000 või 1:20 000) kaarte. Selliste kaartide kättesaadavus on aga nigel. Kui aga lähtuda hädaolukorra varustuse üldistest põhimõtetest, siis on parimaks lahenduseks 1:100 000 mõõtkavaga maanteekaart.

Ellujäämine auto meelevallas

Kehasoojuse hoidmine

Lihtne on anda soovitust sõita autoga alati ilmastikule vastavas riietuses. See võib olla õige, kuid eirab inimese sotsiaalse käitumise aspekte. Samuti pole ilmasikuga arvestav riietus mitte alati praktiline sooja sõidukisse selga panna. Pealgi võib ilmastik tundidega muutuda. Sageli tuleb meil kanda viisakat riietust, mis olgugi sotsiaalselt aktsepteeritav, ei ole just väga soojapidav. Nagu paljudel juhtudel elus, on ka siin vaja leida kompromiss.

Kehasoojuse säilitamiseks vajalik varustus

Ühe inimese tarbeks tuleb autosse paigutada järgnev varustus:

  • pead, nägu ja kaela kattev soe müts (nn sukkmüts või kiivrisukk või kiivrialune müts); 
  • soojad töökindad; 
  • oranž (erksavärviline) kapuutsiga vihmakeep;
  • oranž fliismaterjalist tekk või alternatiivina alumiiniumkattega tekk.
  • kummikud, bahillid või nn mootoratturi bahillid.

Hea tuule- ja soojapidavusega kiivrisukk on asendamatu. Pea on väga hea verevarustusega piirkond ning sellest eritub palju sooja. Kiivrisukaks sobib hästi sõjaväes, politseis ja päästeteenistuses kasutatav kiivrisukk, mis jätab vabaks vaid silmad. Kaetud on seejuures kael ja pea.

Kinnaste valikul peaks eelistama paksust nahast, rannet katvaid kindaid. Kerged kindad märguvad kiiresti ja ei paku külma eest kaitset. Kasutada võib kummikattega sooje kindaid.

Vihmakeebi valikul on kriteeriumiks vastupidavus. Ei sobi nn suurürituse vähese vastupidavusega kilekeebid.

Fliismaterjalist tekk tuleb kokku pressida ja kokku siduda, et vähendada selle ruumivajadust. Tekk on kõige universaalsem kehakate. Kõik nimetatu tuleb paigutada veekindlasse kotti vältimaks niiskumist ja hallituse teket.

Ideaalseks varustuselemendiks sõltumataja aastaajast on kummikud. Paraku on need mahult suured ning pea võimatu on tagada, et kõikide reisjate jaoks on olemas just õige numbriga jalavarjud. Kummikuid asendavad bahillid. Bahillideks nimetatakse sääriseid, millega kaetakse pealt pöiad ja sääred. Seejuures jäetakse jalanõude tald vabaks. Erinevat tüüpi säärised ulatuvad erinevale kõrgusele on nn poole sääre sääriseid ja ka kuni põlveni ulatuvaid bahille. Bahillid kinnitatakse ümber jalanõu rihmaga. Sääre ümber suletakse need tänapäeval enamasti luku abil. Bahillid on asendamatud märjal maastikul ja lumes liikudes, kuid ka neil on puudus. Tüüpiline bahillikonstruktsioon eeldab, et jalanõud on vähemal teatud määral vettpidavad. Niisiis on parimaks lahenduseks hädaolukorras nn mootorraturi bahillid. Nendega saab katta jalanõud ja sääred. Jalg koos jalganõuga asetatakse justkui kotti. Kuna materjal ulatub ka talla alla, siis ei ole liikumiskiirus väga suur, aga vajadusel võib need ka eemaldada. Kogu jalga katvad bahillid on universaalseim lahendus jalgade kuivana hoidmisel.

Konvektiivne soojuskadu

Konvektsioon on nähtus, kus gaasi ja vedeliku soojenedes suureneb molekulide vahemaa ning kergeks muutunud gaas ja vedelik liiguvad eemale lubades asemele jaheda vedeliku või gaasi. Mida agressiivsem on soojenemine, seda nähtavam on protsess. Näiteks vee puhul on konvektsioon nähtav mullide tekkimisena vee keemisel. Inimkeha konvektiivne soojuskadu on aga märkamatu. Ellujäämise seisukohalt tuleb käituda järgnevalt. Väldi higistamist ja kaitse ennast igal võimalusel tuule eest. Tööta varjus ja rahuliku tempoga. Hoidu kukkumast vette. Ära suhtu ükskõikselt kergesse vihma. Kanna keepi. Tee ennast märjaks vaid hügieeni jaoks. Ära rahmelda. Üheks konvektiivse soojuse eraldumise liigiks on ka hingamisel erituv soe hingeõhk. Hingamine jahutab organismi paratamatult ning ei ole õige seda hingeldamisega soodustada.

Kehasoojuse kadu läbi soojuskiirguse

Soojuskiirguse tõkestamine on kõige raskem. Praktikas tähendaks see alumiiniumkattega teki ümber inimese asetamist, mis on praktiline vaid siis, kui pole vaja liigutada. Aga kindlasti see on praktiline, kui pole vaja liigutada. Samuti on alumiiniumtekk reeglina veekindel.

Kehasoojuse kadu läbi soojusjuhtivuse

Kui kehad on omavahel kontaktis (näiteks inimene ja maapind), siis kaotab keha soojust läbi soojusjuhtivuse. Kehasoojus kandub maapinda. Ehkki maapind ei ole metallidega võrreldes hea soojustjuht on see siiski piisavalt soojust juhtiv, et tekitada inimesele alajahtumine. Kunagi ei tohi lamada paljal maapinnal. Ei tohi istuda paljal maapinnal Ei tohi toetuda vastu auto metallkeret. Ümbritsevast tuleb ennast maksimaalselt isoleerida.

Kehasoojuse hoidmise praktilised aspektid

Eesti kliimas on kehasoojuse hoidmine prioriteet igal ajal. Vaid juulikuus ei esine Eestis öösiti miinustemperatuuri. Parim kättesaadav soojusisolaator on õhk. Mida rohkem õnnestub hoida enda ümber paigalseisvat õhku, seda parem on soojusisolatsioon. Mitte kunagi ei tohi alahinnata salakavalat aeglast soojuskadu, mis viib teovõime kadumisele.

  • Ära joo alkohoolseid jooke. Alkohol ei anna selle sõna otseses tähenduses sooja. Etanooli mõjul laienevad inimkehas väikese läbimõõduga veresooned ja neisse jõuab kehatüvest rohkelt sooja verd. Muuhulgas jõuab soe veri hästi ka keha pinnal olevatesse veresoontesse. Tekib soojatunne, isegi palavustunne, kuid soojakadu kiireneb oluliselt.
  • Riietu kihthaaval. Mida rohkem kihte, seda soojem. Nagu eelpool seletatud, on õhk hea soojusisolaator ning riidekihtide vahele ja kangasilmadesse lukustuv õhk ongi isolatsiooniks. Kõige peal tuleb kanda tuult halvasti läbilaskvat rõivast.
  • Kata kõik katmata kehaosad. Mida vähem kehakatet, seda kiirem on konvektiivne soojuskadu (vt eespool).
  • Kata alati pea. Ja kata alati ka kael. Ka suveööl on külm. Millise protsendi kogu soojuskaost annab pea on vaieldav. Nimetatakse 5….30%. Täpne number polegi nii oluline. Oluline on teada, et inimkeha instinktiivseks toimeviisiks on pea (so aju) verega varustamine viimase võimaluseni. Verevarustus ajus on alati hea ja sellest lähtuvalt on suur ka peast lähtuv soojakadu. Eraldi tuleb rääkida kaelast. Kui pea katmisega üldiselt nõustutakse, siis unustatakse, et suure diameetriga magistraalveresooned on kaelal kohe naha all. Ka sealt eraldub palju soojust.
  • Reguleeri riietust. Riietuse reguleerimine aitab vältida higistamist. Tööta kergemas riietuses.
  • Ära tööta paljakäsi. Kinnaste kandmine vähendab soojakadu ning kaitseb käsi vigastuste eest.
  • Ära istu ja ära lama palja maa peal. Iga sugune materjal, mis isoleerib keha maapinnast on hea. Olles kontaktis külma maapinna kaotab keha soojusjuhtivuse abil palju kehasoojust.
  • Varju tuule eest.
  • Ära tee jalgu märjaks. Enamasti on võimalik keha kuivana hoida, kuid jalad tikuvad märguma üsna kiiresti. Kaitse teadlikult jalgu. Väljaulatuvatest kehaosadest on varbad ja sõrmed esimesed, mida külm kahjustab.

Ellujäämine auto meelevallas

Hädaolukorra varustuse üldised põhimõtted

  • Kergus ehk väike kaal
    • Mida kergem on lisavarustus, seda lihtsam on seda kasutada ning seda vähem raiskab selle kaasavedu kütust. Iga liigne gramm autos tõstab kütusekulu. See reegel pärineb hüpermaileritelt.
  • Väike maht
    • Mida väiksema mahuga on varustus, seda rohkem on ruumi teistele asjadele. Äärmiselt ebapraktiline on kaasa vedada häirivalt mahukat ja igapäevselt mittevajalikku koormat.
  • Odavus ehk väike hind
    • Vähestel ei määra rahaline kulu suurt midagi. Ole loominguline. Otsi tarvilikku oksjonikeskkondadest, allahindlustelt ning odavpoodidest. Üks ese eraldi ei maksa palju, kõik kokku maksab palju.
  • Multifunktsionaalsus
    • Multifunktsionaalsus ja kasutuslihtsus on voorused. Multifunktsionaalsus vähendab nii massi, mahtu kui ka rahalist kulu.
  • Erk värv
    • Erksavärviline varustus tõmbab tähelepanu ja hõlbustab otsijate tööd.
  • Pikaajaline kasutatavus
    • Varustuse pidev uuendamis ja roteerimisvajadus tõstab kulu ning selle pidev uuendamine tüütab lõpuks igaühe ära. Teatud rotatsioonist (näit joogivesi) ei ole ilmselt pääsu, aga enamik varustust peaks olema maksimaalselt püsivate omadustega.

Ellujäämine auto meelevallas

OHOK ja VOHOK

Päästetöödejuhtidele õpetatakse OHOK meetodit, mis on hea, lihtne ja ülevaatlik tegutsemisjuhis. See kehtib ka hättasattumisel. Originaalsel kujul nägi see välja selline

  1. O- orienteeru ehk milline on olukord.
  2. H- hinda ehk saa aru, millised võimalused võrreldes ülesandega.
  3. O- otsusta ehk saa ise aru, mida on vaja teha.
  4. K- käsi ehk tee otsus käsuvormis meeskonnale teatavaks.

Hädaolukorra kontekstis on aga OHOK- meetodil oluline puudujääk. See eeldab kahte teist faktorit: varustus on olemas ja selle kasutamine on selgeks õpitud. Päästeteenistuses see loomulikult on niimoodi.

VOHOK on uus OHOK

Lisagem V- täht, mis tähistab varustust ja valmisolekut. Alati on lihtsam tegutseda, kui on olemas minimaalnegi varustus. Mõtestame järgnevas meetodi hädaolukorras tegutsemiseks.

  1. V- varustus ja valmisolek. Hoia autos hädatarvilik hädaolukorra varustus ja oska seda kasutada.
  2. O- orienteeru olukorras. Kui oled hädaolukorras, siis istu 10 min paigal ja kasuta olemasolevat energiat ning kehasoojust olukorrast arusaamiseks.
  3. H- hinda olukorda. Milliseid on lahendusvariandid ellujäämise kontekstis?
  4. O- otsusta tegutsemissuund. Koosta ligikaudne plaan tegutsemiseks.
  5. K- käsi ennast tegutseda. Korda kõva häälega plaan. Julgusta ennast tegutsema.

Ellujäämine auto meelevallas

Madala kehatemperatuuri mõju inimesele

Inimese kehatüve (so pea ning põhiliste rindkere ja kõhuõõne elundite) temperatuur peab olema ligikaudselt 37C°. Ligikaudselt sellepärast, et enamasti kõigub see vahemikus 36,5….37,3C°. Suurem kõikumine ei ole organismi eluspüsimise vaatenurgast lubatav. Kui kehatüvetemperatuur langeb ükskõik millisel põhjusel alla nimetatud väärtuse, püüab organism kehatüve temperatuuri tõsta. Kui see ei õnnestu, viib süvenev alajahtumine paratamatule surmale. Näited kehatüve temperatuuri langemisel toimuvast.

  • 35C° – lihasvärinad ja baasainevahetuse tõus kehasooja tootmiseks.
  • 34C° – raskused normaalse diktsiooniga kõnelemisel ning unustamine (sh raskused eesmärgistatud tegevuse hoidmisel).
  • 33C° – täpsete liigutuste kadumine, apaatia ja teotahte kadumise algus.
  • 32C° – stuupor ehk tardumine seisundisse, kus ei reageerita välistele stiimulitele. Näiteks ei püüta tuule eest varjuda jmt
  • … edasi kõik nimetatu süveneb.
  • 18C°- südame seiskumine.

Soojuskadu ei ole kunagi kiire protsess. Tegemist on aeglase ja salakavala protsessiga, mille vastu tuleb teadlikult võidelda esimestest hättasattumise minutitest peale.

Ellujäämine auto meelevallas

Tähtsaim ülesanne hädaolukorras

Esimene eesmärk hädaolukorrast väljatulekul ei ole auto remontimine vaid tahte ja teovõime säilitamine. Ei maksa unustada, et Eesti aasta keskmine temperatuur on vaid +5C°. Wikipedia andmetel oleme maailma riikide seas kliima jaheduselt tagantpoolt kümnendad. Ehk vaid 9 maailma riiki on meist külmema kliimaga. Maailmas on vähemalt 150 erinevat riiki (riikide arv sõltub sellest, kuidas riiki määratleda). Seega pole esmatähtis ei toit ega vesi, vaid kehasoojuse säilitamine. Kui säilib kehasoojus, säilib teo- ja otsustusvõime. Alajahtunud inimene ei erine oma vaimselt võimekuselt kuigivõrd joobes inimesest.

Ellujäämine auto meelevallas

Hättasattumist ei saa ennetada

Sellise väite esitamine nõuab pisukest põhjendust. Autojuhile võib tunduda, et ilmsete rikete kõrvaldamine tähendab kohalejõudmist. Ei ole midagi imelikku, kui narmendav generaatoririhm katkeb või niigi ausõnal püsiv kõrgepingejuhe murdub. Õigeks peetakse seisukohta, et heas korras auto ei lähe rikki. Siin peitub aga oluline arutlusviga. Nimetatud seisukoht eeldab, et kogu informatsioon sõiduki seisukorra kohta on juhile kättesaadav. See pole aga kunagi tõsi. Ja isegi kui juht tõesti on vaadanud üle kõik juhtmekontaktid ja sajad muud detailid jääb ikkagi üles ilma ja kaasteeliste määramatus. Ennustada metslooma teelejooksu on aga üldse võimatu. Suure mõjuga harvaesinevad sündmused on autojuhi paratamatud kaaslased.

Ellujäämine auto meelevallas

Sissejuhatus

Automobiil on Eesti individualistliku mõtteviisi sümbol. Võimalus sõita kuhu ja millal soovid on autoomanikeks teinud isegi need, kes rangel uurimisel autot väga ei vajagi. Eesti on autostunud maa. 1921 a sai vaid iga 10 000 inimene lubada endale autot. Aastal 2018 on auto igal teisel inimesel. Mõistagi võib diskuteerida, kas kõik nimetatud autod tõesti igapäevaselt sõidavad. Autode arvu mitmekordne kasv on aga vaieldamatu fakt.

Auto on tehniline seadeldis, mis läheb lõpuks rikki. On see rike suur ja kulukas (näit purunenud käigukast) või väike ja odav (näiteks läbipõlenud lamp) pole tähtis. Osavaimgi mehaanik ei oska ennustada, mis autol järgmiseks puruneb. Seepärast on nutikas ennast pisut kindlustada ja mõelda neile halbadele hetkedele, kui autoga enam edasi sõita ei saa.